Pangasaladus intensiivpalatis

Pangasaladuse muudatusega kaotavad korraliku ja kõrge maksukultuuriga e-riigid, teistest ELi riikidest ei pruugi aga tulla loodetud maksulisa. Tõenäoliselt kasvab sularaha kasutamine ning kapitali liikumises võidavad pigem kolmandad riigid väljastpoolt Euroopa Liitu.

Praegu kehtivad riikide finantskeskkondi reguleerivates õigusaktides ja tavades kaks võrdset saladust hoidvat kohustust: pangasaladus ja maksusaladus. Neid saladusi aktsepteeritakse ühiskonnas ja kaitstakse seaduses ettenähtud korras. Nii on see olnud sajandeid. Pangasaladus, kui kliendi isikliku ja tundliku finantsinfo kaitsmise kohustus, tagab panganduse usaldusväärsuse.ELi rahandusministrite kokkulepe käivitada 2017. aastal liikmesriikide pankade automaatne kodanike finantsvarade infovahetus toob ELi piires kaasa pangasaladuse sisulise ja seadusandlikku muutuse. Ma ei kuuluta ette pangasaladuse surma, avalikkusele automaatne pangainfo edastus tähendaks seda, aga intensiivpalatisse sattus see küll.ELi rahandusministrid näevad kollegiaalselt kokku lepitud agressiivses meetmes "õlekõrt" liikmesriikide maksutulude täiendavale laekumise tarvis. Laekumata maksude summagi on välja arvestatud. 1 triljon eurot kõlab hirmutavalt suure summana. Piisavalt suur saamata jäänud rahasumma riikide kassadesse, vähendamaks globaalset valitsussektori võlakoormust, et pangasaladuse "pea pakule tuua".Kas kavandatav meede ka päriselt oodatud lisatulu toob, seda näitab aeg. Usun, et maksumaksja distsipliini ei taga orwellik maksuhaldurite täielikligipääs kodanike ja ettevõtete pangakontodele ja tehingutele. Leian, et läbipaistev ja avatud ettevõtluskeskkond koos lihtsa ning hästi hoomatava maksusüsteemiga ning ühiskonnas laialt kultiveeritav negatiivne hoiak maksude mittetasumise korral on korrektsete maksulaekumiste ja riigi tulude suurenemise aluseks. Siinkohal peame lootma, et kõigis ELi liikmesriikides, eriti lõunapoolsetes riikides, paraneb maksude maksmise kultuur.Kui eesmärgiks on maksukogumist edendada, siis kindlasti on ELi liikmesriikidel oluline investeerida maksude riikliku haldamise ja maksumaksja teenindamise elektroonilistesse süsteemidesse. Eestis on see süsteem olnud edukas. Prognoosin, et riikides, kus elektrooniliste kanalite kasutuse aktiivsus nii panga kui ka avalike teenuste kasutamisel on alla 50%, suureneb sularaha mass - sularahas teostatavate tehingute arv ja väärtus. Võime seda käsitleda ka kui inimeste vastureaktsiooni sellises mahus isiklike andmete riivele. Sularaha massi ebamõistlik kasv riigis toob endaga kaasa teisi probleeme ja mitte alati lisa maksutulu.Prognoosin, et nimetatud pangasaladuse meetme juurutamisel hoopis raugeb kapitali liikumise hoog paljudes liikmesriikides – näiteks Küpros, Kreeka, aga ka Suurbritannia pangandussüsteemides ja Euroopas tervikuna. Samas on taolistest regulatsioonidest vaba maailma võimsaima majandusega riik – Hiina. Muudatus pigem annab hoogu juurde uute suurte finantskeskuste arengule, näiteks Hongkong ja Shanghai, aga miks mitte ka Dubai.